Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
a). Karistus
tuleb ka täide viia, et seda peetaks reaalseks. Feuerbachi õpetus sai otsustavaks
sammuks modernse ühiskondlik- preventiivse mõttekäigu suunas, milles
rakendatakse nii individuaalseid kui ka sotsiaal-psühholoogilisi meetodeid.
Juhendeid karistuse määramiseks ei andnud. Euroopas tehti seda kättemaksu
süsteemi järgi, kus kriminaalseadus andis teatud karistusmäärad, mille seast
kohtunik valis õige. 18.saj kasutati normaalkaristusena vabadusekaotust.
Itaalia arst Lombroso- kuritegevus on inimesse suurel määral geneetiliselt
programmeeritud. Kurjategijaks sündija võib juba välimuse järgi ära tunda-
madal laup, suured kõrvad, väljaulatuvad põsenukid, kiskjalik hoiak jne.
19.saj aktsepteeriti kaht printsiipi, mille lõid valgustusfilosoofid: nulla poena
sine lege- mingit karistust ilma seaduseta ja nullum crimen sine lege- mingit
kuritegu ilma seaduseta.
25. Kriminaalprotsess.