Histogrammi kasutatakse ettekujutuse saamiseks üldkogumi jaotusseadusest ning ta kujutab endast tulpdiagrammi, mille tulpade kõrgused näitavad vastavasse vahemikku sattumise sagedust. Histogrammi koostamine: 1)vahemiku arvu k leidmine, 2)vahemike laiuse arvutamine h=(xmax-xmin)/k, 3)vahemike piiride arvutamine x m=xmin+hm, 4)vahemikesse sattunud vaatluste arvu nm leidmine, 5)suhtelise sageduse arvutamine vahemikele pm=nm/N, 6)graafiku koostamine 2-jaotus on kasutusel normaaljaotuega juhusliku suuruse dispersiooni hinnangu jaoks usaldusvahemike arvutamisel. Jaotus moodustub k sõltumatu normeeritud normaaljaotusega juhusliku suuruse põhjal kui nende ruutude summa jaotus. Jaotusel on üks parameeter k, mis on vabadusastmete arv. Kui k=2, tekib eksponentjaotus. Kui klõpmatus, läheneb X2-jaotus normaaljaotusele. Jaotuse keskväärtus võrdub vabadusastmete arvuga, dispersioon on 2k, mood k-2.
vastavasse vahemikku sattumise sagedust. Histogrammi koostamine 1)vahemiku arvu k leidmine 2)vahemike laiuse arvutamine h=(xmax-xmin)/k, 3)vahemike piiride arvutamine xm=xmin+hm 4)vahemikesse sattunud vaatluste arvu nm leidmine 5)suhtelise sageduse arvutamine vahemikele pm=nm/N 6)graafiku koostamine 2-jaotus on kasutusel normaaljaotuega juhusliku suuruse dispersiooni hinnangu jaoks usaldusvahemike arvutamisel. Jaotus moodustub k sõltumatu normeeritud normaaljaotusega juhusliku suuruse põhjal kui nende ruutude summa jaotus. Jaotusel on üks parameeter k, mis on vabadusastmete arv. Kui k=2, tekib eksponentjaotus. Kui klõpmatus, läheneb X2-jaotus normaaljaotusele. Jaotuse keskväärtus võrdub vabadusastmete arvuga ( = k), dispersioon on 2= 2k, mood k-2.
annaabi.ee 
