Detonatsiooni korral levib põlemine küttesegus kiirusega 1500... ...2500 m/s (normaalne 20...40 m/s) ja põhjustab väga järsu rõhu tõusu. See suurendab mootori kulumist ja võib esile kutsuda väntmehhanismi detailide purunemise. Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente (peamiselt normaalalkaane), süttib kokkusurumise lõpul iseenesest ning kutsub esile detonatsiooni. Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle
Detonatsiooni korral levib põlemine küttesegus kiirusega 1500... ...2500 m/s (normaalne 20...40 m/s) ja põhjustab väga järsu rõhu tõusu. See suurendab mootori kulumist ja võib esile kutsuda väntmehhanismi detailide purunemise. Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente (peamiselt normaalalkaane), süttib kokkusurumise lõpul iseenesest ning kutsub esile detonatsiooni. Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle
annaabi.ee 
