Muistne Vabadusvõitlus
lõpulahingutes. 1219. aastal toimunud lahingus Rävala all, kasutasid taanlased
kiviheitemasinaid, mis olid väga efektiivsed. Sõjatehnika oli tõepoolest kehv ning seda
hakati arendama liiga hilja.
Abiväed ei jõudnud õigeaegselt kohale. Näiteks venelased ei pidanud sageli oma
sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi. 1217. aastal toimunud Madisepäeva
lahingus, mille lõpptulemusena jäid eestlased alla ning Norgorodi vürsti, kes lubas
lisajõude, ei saatunud mitte kedagi appi. Eestlased ei teinud head koostööd
naaberrahvastega, et ennetada neid olukordi, kui nad oleks teadnud, oleksid palunud
mujalt abivägesid.
Samuti puudus eestlastel ühtne suur juht. Taanis oli selleks kuningas Valdemar II,
liivlastel Kaupo, Novgorodil vürst Jaroslav. Eestlastel olid olemas mitmesugused
vanemad, nagu näiteks Lembitu, aga kindlat juhti ei olnud. Et eestlastel puudus selline
annaabi.ee 
