19. sajandi alguse eesti valgustuskirjandus. Juturaamatud
,,Markgraf Walter", mille algallikaks oli 14. saj lõpust pärineva itaalia kirjaniku Giovanni
Boccaccio teose ,,Dekameroni" viimane novell. 1850. a B. Gildenmannilt pärinev
,,Kannatlikko Helena luggu" on samuti lühendatud tõlge prantsuse algupäraga saksa
rahvaraamatust ,,Die schöne Helene von Konstantinope"l. Saksa rahvaraamatu kaudu jõudsid
Eestisse ka inglise kirjaniku D. Defoe 1719. a romaanina ilmunud Robinsoni seiklused, tõlge
Pärnu kooliõpetajalt H. G. Lorenzonnilt: 1842. a ,,Norema Robinsoni ello ja juhtumised ühhe
tühja sare peal".
1840. aastatel läks ilukirjandusliku raamatu tegemine peaaegu täielikult eestlastest autorite-
tõlkijate kätte. Kuigi suurem osa ilmunud teostest olid ikka veel mugandatud tõlked saksa
rahvaraamatust, ilmus ka kirjanduslukku läinud trükiseid. Faehlmanni ettepanekul tõlkis ja
eestipärastas Kreutzwald J. H. D. Zschokke karskusjutustuse ,,Die Brannteweinpest", mis
ilmus 1840. a pealkirjaga ,,Wina-katk"