Nimetu
Pärnu vaid piirkonnad kust garnisone välja ei anta. Aga ka poolakad ei ole eriti aktiivsed.
Jan Zukevits asub tartut tagasi vallutama. Poola väed viiakse 1602 a lõpus Tartu alla,
Rootsi garnison on aga näljas, moona juurde tulemas ei ole. 1603 3 veebruaril
kapituleerutakse. Neil lubatakse lahkuda. 1603 a sõjategevus äärmiselt loid. Kõik mis
poolakad olid saanud olid ikalduse ja nälja tulemusel saanu. Rootsi väed olid suuremas
osas Soomes.
1604 a kevadel peetakse Nordkjepingi riigipäev-> hertsog karlist saab kuningas karl
( Karl IX). Riigi sisepol elu sellega stabiliseerunud. Katk ja nälg on läbi, Karl saab taas
mõelda sõjategevusest. Teatav vääljakutse Sigismund III . Sigismund on rootsi muutust
troonil ise ära kasut, saatis Nordkjepingi riigipäeva järel kirja Eestimaa aadlikele , kus
nim neid eksinud lammasteks ja kutsus neid keerama selga Karlile. Tln linn keeldus
sellele, Eestimaa rüütelkonnale oli kirjal edu
annaabi.ee 
