Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritus
Nende põhilisteks tunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine
tunnetustegevuses; püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neid lõpetamata;
desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Need probleemid püsivad
tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljude indiviididel täheldatakse aja
jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist. (RHK- 10, 1995:225)
ATH põhjused on tingitud virgatsainete (noradreliin, serotoniin, dopamiin) puudulikkusest
ajus, või kui üks nendest ainetest mingil põhjusel ei täida oma funktsiooni. Ajusiseste
biokeemiline analüüs näitab, et ATH-lapse ajus on tunduvalt vähem dopamiimi. See aine
määrab otsustavat rolli närviimpulsside ühelt närvirakult teisele ülekandumist, mis viib
otseselt enesekontrolli ja püsivuse puudumisel (Rääk, 2002).
Kaasaegsete uurimismeetoditega on ATH puhul leitud enam närvisüsteemi talituslikke kui