ning sellega suutis ta vahet teha spiraalsetel ja elliptilistel udukogudel. Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni, et teha kindlaks, kas nad koosnevad samadest keemilistest ühenditest nagu planeedid. kuid ta leidis, et spiraalsetel udukogudel on suur punanihe ehk nad liiguvad eemale kiiremini kui on Linnuteest lahkumiseks vajalik ehk nad polnud Linnuteega gravitatsiooniliselt seotud ja ei saanud olla selle osa. 1917 vaatles Heber Curtis noovat Andromeeda galaktikas. Uurides varasemalt jäädvustatud fotosi, leidis ta veel 11 noovat. Curtis märkas, et need noovad olid umbes 10 magnituuti tuhmimad kui need, mis toimusid Linnutees. Ta suutis välja arvutada ka nende kauguse, milleks ta sai 150 000 parsekit.Temast sai saarte universumi pooldaja, milles spiraalsed udukogud on hoopis iseseisvad galaktikad. Aastal 1899 pildistatud foto Andromeedia udukogust, mis hiljem liigitati galaktikaks.
kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vaid väga suurtest tähtedest, meie päikesest kuni 10 korda suuremast tähest. Tavaliselt on supernoova põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Sama võiks juhtuda päikesega, kui ta oleks suurem ning tal saaks otsa vesinik tuumas, mida ta kasutab termotuumareaktsioonidel. Ajaloodokumentide kohaselt on inimene palja silmaga näinud kaheksat supernoovat. Üks neist on SN1572 ehk Tycho Noova, (teadlase Tycho järgi, kes uuris seda noovat) mis oli supernoova Kassiopeia tähtkujus. Tegu on 1572. aastal toimunud supernoovaga, mida peetakse astronoomias ajalooliselt tähtsaimaks sündmuseks, mistõttu algas astronoomias revolutsioon. ,,Uue tähe" sünd muutis antiikajast pärit mudeleid taevast, maast ning taevakehadest, mille järgi peeti tähti igavesteks ning püsivateks. Hakati koostama tähekaarte ning 6
Must auk hakkab endasse imema naabertähe materjali.Punasest hiiust väljavoolav gaas saab musta augu külgetõmbejõu mõjul tohutu kiiruse ja hakkab kiirgama röntgenkiirgust. Nähes taevas niisuguseid tähti, võib seal lähedal oletada mustaaugu olemasolu. Kui valge kääbusega ühineb teise valge kääbuse ainet, näeme tohutut valgussähvatust ehk noovat. Noovad võivad kiirata nähtavat valgust ja röntgenlaineid, sest teise tähega ühinedes toimub termotuumaplahvatus ja vabaneb tugev osakeste vool. Noovades sünnib palju raskeid elemente, mis ei saa tekkida ühelgi muul moel. Erinevalt supernoovast jäävad mõlemad tähed pärast plahvatamist alles ja noova võib korduda. Kokkuvõte Tähed ja planeedid on oluliselt erinevad. Planeedid on surnud taevakehad, millel puudub oma energiaallikas, vaid peegeldavad oma tähe valgust.
1492 Leonardo da Vinci kirjeldab lendavat masinat. 1520 Scipione del Ferro arendab välja meetodi kuupvõrrandi lahendamiseks. 1521 Fernao de Magalhaes vaatleb oma ümbermaailmareisil pilvi, mida hiljem hakatakse nimetama Magalhaesi pilvedeks. 1543 Mikolaj Kopernik avalikustab heliotsentrilise (päikesekeskse) maailma mudeli. 1569 Mercator valmistab esimese Mercatori projektsioonis kaardi. 1572 Tycho Brahe vaatleb noovat, avaldab "De Nova Stella" 1577 Brahe vaatleb komeeti, parallaksi abil teeb kindlaks, et see asub väljaspool atmosfääri. 1581 Galileo Galilei teeb kindlaks, et pendli võnkeperiood ei sõltu võnkeamplituudist. 1589 Galilei näitab, kasutades kaldpinnalt allaveerevaid kerasid, et langemise kiirendus ei sõltu keha raskusest. 1590 Zacharias Janssen leiutab mikroskoobi. 1593 Galilei leiutab algelise termomeetri, mis jääb siiski parimaks
annaabi.ee 
