Eesti selgroogsed
Jälgides liigikaaslaste paaritumist,
ahmivad nad ahnelt põhjalaskuvaid marjateri. Mari areneb külmas vees kuni kevadeni ja vastsed
kooruvad peale jää lagunemist aprillis.
Pisikesed siiad toituvad alguses planktonist ja hiljem põhjaloomastikust. Täiskasvanute
toiduspekter on lai: siia kuuluvad väikesed limused, hüdraloomad, kirpvähilised ja väikesed kalad
(mudilake).
Siig on kaval kala, kes oskab hästi püüniseid vältida. Ta on osav põgenema mõrdadest ja
nootadest, võrkudest hiilib aga lihtsalt mööda. Siia liha peetakse delikatessiks, seda eriti soolatult.
Siiavarude suurendamiseks inkubeeritakse marja kunstlikult ning koorunud maimud lastakse
merelahtedesse. Looduses ohustab teda talvine veekogude hapnikupuudus. Looduskaitse alla ei
kuulu.
3
Eesti selgroogsed
annaabi.ee 
