TSÜTOLOOGIA KONSPEKT
põletikule ning settereaktsiooni tõusu määravad globuliinid
ERÜTROTSÜÜTIDE EHITUS JA TALITLUS
Punased verelibled e erütrotsüüdid on ümarad, keskelt veidi nõgusa kujuga tuumata ning enamuse organellideta rakud –
rakkude kaksiknõgus e bikonkaavne kuju tagab neile suure välispindala
Rakkude perifeerne osa on tumedamat värvi, keskmine nõgus piirkond (kus algselt paiknes tuum) kahvatu
Erütrosüütide noorvormile on iseloomulik tuuma olemasolu rakus ja sellised noorvormid võivad minna ka ringlusse (seda
esineb siiski rohkem lastel)
Erütrotsüüdid hõljuvad vabalt vereplasmas ja rakkudel puudub aktiivne liikumisvõime
Erütrotsüütide keskmine diameeter on normis 7,2-7,5 µm ja paksus raku servadel 1,9-2,5 µm
Kui raku suurus ületab normi 25% ulatuses, nimetatakse rakku makrotsüüdiks – kui raku suurus on normist kuni 25%
väiksem, nimetatakse rakku mikrotsüüdiks