Filosoofia
Postuumne tõlgitsusorgia
Nietzsche ise aitas paljuski oma vääritimõistmisele kaasa. Ta ei soostunud filosofeerima ratsionaalse diskursuse
raames, liikuma rangelt eeldustelt järeldustele püüdes seejuures end täpselt ja selgelt väljendada. Säärane
argumentatsiooni ökonoomika -- mis valitseb muide tänaseni teaduses -- jätab meile mulje teadmiste
kumulatiivsest kasvust, liikumisest lõpliku tõe poole. Nietzsche postuleeris aga juba avaldamata jäänud
noorusteoses "Tõest ja valest moraalivälises mõttes", et tõde on pelgalt kogum metafoore ja metonüümiaid,
mistõttu ta valis oma mõtete väljendamise vahendiks range arutluse asemel metafooridest tulvil aforismid. Kuna
ta pööras seejuures ülimalt suurt tähelepanu stiilile, leviski arusaam, mille kohaselt Nietzsche teosed on vaid
luule, tema subjektiivse elutunde väljendus. Säärane positivistlik lähenemine, mis ammutab toitu Nietzsche