Gustav Suits elu ja looming
Luuletustes valitsev nooruslik jõud, usk armastusse ja
paremasse tulevikku ning võistlusvalmidus kajastavad hästi 20 saj alguse meeleolusid.
Valdavaosa kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna
nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: Kord neile, kes
veel näevad und, Me müristame kõrvu sõjalugu! ("Noorte laul")
Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus
"Vesiroosid". Tuntuim nooruslooetus on "Oma saar"- võrdpilt, mis seostub ühe
kirjandusliku motiiviga, ideaali otsinguga, mis jääb leidmata. Ometu kuulutab luuletuse
lõpp, et elu on elamist väärt.
Teine kogu "Tuulemaa" on jäädavalt eesti luuleraamatute tippide hulgast tundlike,
impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega.
Pani aluse 20 saj eesti poliitilisele lüürikale. nooruslikult vabadusekuulutuselt liikus Suits
järjest konkreetsema kujundilisuse suunas, väljendades järjekindlalt humanismi
annaabi.ee 
