Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
olevikku ja kadunud minevikku – romantiline element. Laulik ehk jutustaja räägib endast nt osas
„Sissejuhatuseks“. Jutustaja avab end ja selgub, et ta on lihtne inimene, üldse mitte üleloomuliku
inspiratsiooni kuju saanud muinasjutuline tegelane. Võib arvata, et ta on vanem mees, kes viitab
10
oma noorusaegadele. Jutustaja loob ajaloolise distantsi – ajad, millest räägib, on ammu möödas. Ta
rõhub filosoofiliselt seda ajalist distantsi. Toimub 2-astmeline jutustus: sündmusi edasi andev
tasand (mida Kalevipoeg tegi, kus käis jms) + kaasaegne tasand (minevikusündmustest
distantseeritud tasand). Loodud minevikupilt, kust laulud tulevad, on väga hämar ja gootilik. See
annab skeptilise, tumeda, melanhoolse meeleolu maailmast: palju kalmukünkaid, pisaraid,
varitsevaid hingesid