Üks Eesti omariikluse taastajatest
nende seikade kaupa.
Ükskord väiksena võttis isa mind kaasa sügisesele pardijahile. Olime täpselt meie
praeguse järve kohal- siis oli see veel süvendamata ja võsastunud. Ta käskis hästi tasa olla ja
vaikselt edasi liikuda. Äkki pani ta käe mulle õlale- täpselt minu ees mätta peal oli rästik, ma
oleksin sellele peaaegu peale astunud. Seda mäletan ka, et mingitel aastatel käis ta väga
usinalt pardijahil.
Maja ehitamise ajal olin ma tihti nii-öelda noortraktorist. Näiteks kõrvalhoonete
vundamendi tegemiseks oli palju kive vaja ja neid korjati põllult. Mina tigukäiguga siis
põkaga sõitsin ja ema-isa loopisid kive kasti.
Traktoritööd olen üldse palju teinud ning isa soosis seda alati. Keskkooli aastatel ja
veel hiljemgi olid pooled Kärstna küla kartulivaod minu aetud ja nii sain endale taskuraha.
Talviti tuli metsas palke trossiga välja sikutada, samuti olid masinad suuresti minu hooldada.
Talus oli suur ja kiire töö alati heinategu
annaabi.ee 
