Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav ja seda on mõjutanud rahvusvaheliselt tuntud lood ja olendid (päkapikud, haldjad, lohed, vampiirid vms). Omapärasena tõusevad esile eeskätt Edgar Valteri Pokude- raamatud (1990ndail), Aino Perviku, Henno Käo, Andrus Kivirähki ja Piret Raua tänapäevased muinasjutud, samuti Heiki Kripsi uudsed loomalood (Loomade seiklused 2003). Realistliku proosa vallas on märkimisväärne just noorteromaanides ja –juttude kvantiteet; sel on ka kvaliteeti, nt Aidi Valliku Anni-lood, Diana Leesalu 2 grammi hämaruseni 2005 ja Mängult on päriselt 2006, Margus Karu Nullpunkt 2010. Kirjastuse „Tänapäev“ noorsooromaanide võistlustega (alates 2000) on avalikkusse tulnud palju uusi noori autoreid, vanematest on esileküündivaim Helga Nõu. Väiksematele lastele mõeldud tõsieluraamatute seas paistab silma Aino Perviku Paula-sari 2001-2008.
Hiiliv täiskasvanusaatus (eelkõige 17-21 eluaastat), nooruse kui eluperioodi funktsioon pole enam edukas üleminek täiskasvanuikka, vaid see on saanud eluperioodiks omaette, millel on oma kindel positsioon. *nooruse allakäigu ilmingud, noorte riskikäitumine – tänavalaste, kuritegevuse, vägivalla, rassismi, alkoholi, narko, söömishäirete, aidsi, abordi, depressiooni ja suitsiidi teema. Netipõlvkond – arvutimaailm on loonud uue keelelise meediumi, mis kajastub noorteromaanides. Kõndeldakse netikeeles, see on vaheala, mis on loonud keelekuju, milleks on kõnekeele kirjalik vorm. Ka raamatus sama suhtlusviis mis Twitteris või FB-s. Internet on lingvistiline murrang, mis muudab keelealaseid tõekspidamisi. Noorsookirjandus – vanamoodsam, kohmakam Noortekirjandus – tänapäevasem, kohasem Noorkirjandus – suunatud noorelt autorilt (16-21 aastaselt, kel vähe kirjutamisstaaži) noorele lugejale. Noorteromaanide maailm noortekirjanduse tasandil:
annaabi.ee 
