Heaolu sümboliks kujunes Põrnikas Muusikamaailma vallutas rock'n'roll ning siiani selle kuningas Elvis Presley. Temale järgnesid kuulsad nimed nagu John Lennon, Paul McCartney, George Harrison ja Ringo Starr ehk ansambel ''The Beatles''. Viimased mõjutasid ka 20-ndate moodi. Algul korralikud soengud ja moodsad kitsad püksid ning hiljem hakati kasutama narkootikume, mille tõttu mehed kasvasid habemesse, juuksed olid õlgadeni, kanti klosspükse ja särgikraed olid pintsakukrae peal. Noortemoodi mõjutas enim ''The Rolling Stones'' eesotsas Mick Jaggeriga, kes olid sihipäralikult räpased. Naistemoes kujunes suureks eeskujuks blond seksikas Marilyn Monroe. Aasta lõpu moehitiks kujunes miniseelik. Filmi kunstis hakkas levima ''uus laine''. Paremaks asjade kujutamiseks hakati kasutama uudseid tehnilisi võtteid. Külm sõda jättis kultuuri väga sügava jälje. Külm sõda mõjutas sporti, muusikat, kirjandust kui ka eluharjumusi
tunnuseid, olgu need pigem pidepunktiks keskse idee mõistmisel. Ehkki punki võib sapiselt degradeerida ka noorte alkohoolikute lõhkumisiha väljenduseks või pelgaks sooviks radikaalselt eelmisest põlvkonnast erineda, selgitan käesoleva bakalaureusetööga, miks oli punkliikumine ENSVs rahvakultuuriliselt tähtis nähtus, milles tollane punkliikumine seisnes ning miks sellesse subkultuuri ei tohiks suhtuda vaid kui järjekordsesse noortemoodi. Muuhulgas uurin punkliikumises osalenute suhtumist punki kui nähtusesse, uurida, mis olid tollase punkliikumise eesmärgid, milline oli selle mõju ühiskonnale ning kuidas mõjutas ümbritsev keskkond punkareid endid (ning vastupidi). Võtan lisaks vaatluse alla ENSV punkkulutuuri, selle eripärad, pungi piirkondlikud erinevused ning selle, kellega üleüldse tegemist oli. ENSV punkliikumist käsitlev põhjalik ja kõikehõlmav teos senini puudub, kõige
annaabi.ee 
