Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad
Näitused toimusid endiselt regulaarselt, iseloomulik oli juba eelmisest kümnendist alguse saanud
zanripiiride hajumine maalis. Näitusepilt oli kõrgetasemeliselt kindel ja etteaimatav. Välismaistel
trinaalidel osaleti formaalselt. Stilistilised väljendused vaid edasiarendused eelmisest kümnendist.
Rahvusromantiline temaatika loob vaatajale mõeldamatud ideed vabadusest, mille võttis ilusti
kokku 1988 toimunud näitus ,,Rahvuslik motiiv Eesti kunstis".
Noortekunst tunnetas tugevalt uue kümnendi saabusmist, selles on pgem märgata muutusi
ainestikus ja käsitlusviisis. Parimad esindajad maalikunstis sellest kümnendist: Epp Maria
Kokamägi, Rein Kelpmann, graafikas paistsid silma Inge Kundisiim, Reti Laanemäe, Triin
Reinsalu. Sirje Eelma.
ldi jõutud omamoodi tupik seisu. Kunsti tehti ja palju, kuid areng oli peatunud. Vastasseis läänes
toimuvaga, pealetükkivaim venestuspoliitika ja tihe konkurents tekitasid omamoodi seisaku, kus