ja kuna tegelen ka ise korvpalliga, siis ei saanud jätta seda lugemata. Raamat räägib Eesti kuulsaimast korvpallurist Martin Müürsepast, teos on mahlakalt ja lihtsalt kirjutatud. Hea ja kerge oli lugeda. Kuigi raamatu algus ei olnud nii kaasahaarav kui seda lootsin, mulle meeldivad raamatud mis kohe algavad põnevalt, et ei oleks tahtmist raamatut käest ära panna. Minu jaoks läks raamat põnevaks kui Martin pääses NSV Liidu noortekoondisse, 15 aastasena üksinda Moskvasse rongiga sõita vene keelt oskamata, oli ikka päris julge tegu. Treeningu kirjeldused venemaa laagrites oli samuti väga huvitav lugeda, ,,Koolist soovitati õpikud kaasa võtta, aga mida sa kurat seal iseseisvalt õpid, kui tuleb päevas seitse tundi trenni teha" lk 53. Kui raamatu algus tundud natuke igav, siis enam seda küll öelda ei saa, väga mõnusalt ja otsekoheselt on peatükid kirjutatud.
aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama Roman Udakivi, kes moodustas Tallinnas eestikeelsed treeningrühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 19801989 Ubakivi ja Olev Reimi eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond Lõvid, kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas Mart Poom ja Mart Reim. NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse mõned siiski pääsesid. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga. Selle mängu seis jäi viiki. (1:1).Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus,
Tema esimestest õpilastest jõudis Toomas Villems 1972. aastal vabariikliku rekordi kordamiseni 60 meetri jooksus. Väga paljud noored jõudsid olla edukad ka täiskasvanute klassis. Vabariigi koondise dressi on tõmmanud selga naistest Hilje Uudemets, Emmi Junolainen, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik-Pakkanen, Pille Tõnissoo, Ester Kärner- Laumets, Piia Luksepp, Tiina Beljaeva. Veelgi enamat suutis Deivi Jäärats-Sadeiko, kes jõudis koguni NSV Liidu noortekoondisse. Leonhard Soomi üks andekamaid kasvandikke on kindlasti Rutti Luksepp, Eesti kergejõustikukoondise raudvara. Rutti Luksepp on kaitsnud vabariigi koondise au üle 40 korra ja tulnud sise- ja välisvõistlustel enam kui 30-kordseks Eesti meistriks. Ta on püstitanud mitmeid Eesti rekordeid ja tipptulemusi ning osalenud sise-EM-il 1996. aastal. Rutti parimaks saavutuseks tuleb lugeda 1999. aasta ülemaailmalistel üliõpilasmängudel saavutatud 5. kohta seitsmevõistluses.
annaabi.ee 
