Woldemar käis tihendalt läbi Nicolai von Glehniga. Arvatakse, et tol amatöörarhitektil oli mongi osa Laitse mõisahoone ilme kujundamisel Uexkülli käes oli Laitse loss ainult 1909. aastani. Oma ainsale pojale ei saanud ta Lossi pärandada, kuna to oli rüütelkonnast välja heidetud. Tütar aga oli kolinud välismaale. Nõnda sattus loss lõpuks Woldemar von Uexküll AJALUGU 1936 aasatl avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Hiljem raadiojaama kontor ja korterid. Kuni nõukogude aja lõpuni oli mõisas postkontor, raamatukogu,arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefoonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda. Alates 1994-1995 seisis mõis peaaegu tühjana ja kippus lagunema. Laitse loss 1971 tagakülg Laitse loss 1971 esikülg Laitse loss 1986 AJALUGU 1996. Aastal aalustati lossis renoveerimistöödega, mis kestsid 2013. aastani. Korrastati park ning ehitati kabel.
1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. /../Mohrenschildtid püsisid Laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja –orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883. aasta aprillis Kose-Uuemõisalt pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. 1936 aastal avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Ilmasõja ajal teenis loss vanglana nii sakslaste kui venelaste käes. Külarahva teatel olid vangivalvurid küll mõlemal poolel samad kohalikud mehed. Pärast sõda tehti lossist Laitse raadiojaama teenindushoone, kus olid eluruumid, punanurk, söökla, side ja muu paratamatus. Praegu sisehoovi rajatava lõõgastuskeskuse ruumides töötas külasaun. 1996. aastal sai tühjana seisnud lossist Marju ja Sulo Muldia kodu. 1999. aastal valmis pubi ning söögisaal, 2000
sajandi teise poole historitsismi näidis. Tõsimeelsuses ei saa arhitekti ka parema tahtmise juures süüdistada, niivõrd säravalt on kokku põimitud elemente eri stiilidest. See oli historitsismi kõrgaeg, kus Eestis avastati puhta, filigraanselt töödeldud paekivi võlu. Romantikat õhkub lossist juba kaugele, salapära ja natuke süngust on justkui näpuotsaga lisatud. 1938. aastal avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Ilmasõja järgsel ajal muutus loss Laitse raadiojaama teenindushooneks punanurga, söökla, side ja muu paratamatusega. 1996. aasta sügistalvel sai toona tühjana seisnud lossist Marju ja Sulo Muldia kodu. 1999. aastal alustati lossi renoveerimisega. Sama aasta suveks renoveeriti pubi ning söögisaal. 2000 avati sisehoovis asuv koloniaalkauplus, 2003 valmis salong ning paigaldati keskküttesüsteem. 2004 avati saunakompleks. Samal aastal renoveeriti fassaad, samuti
annaabi.ee 
