1960. Sotsiaalpoliitika Kehv majanduslik tase on tekitanud probleeme prostitutsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike hasartmängudega. Toetatakse pikaajalisi eluasemeteenuseid, tasuta keskharidust, tervishoiuteenuseid, makstakse stipendiume ja laene, toetatakse rahaliselt vaeseid üliõpilasi kes asuvad õppima välismaale, uusi koole, haiglaid ja mitmesuguseid hoolekandeasutusi, kogukonna heaolu keskuseid, laste- ja noortekodusid, hosteleid ja lasteaedasid. Küprose sotsiaalpoliitika põhineb peamiselt vabatahtlike ja erasektorite koordineeritud jõupingutustel. Hoolekandeteenuste peamine eesmärk on edendada sotsiaalset heaolu ning üksikisikute, perekondade ja kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku arengut riigis. Sotsiaalhoolekande teenused on järgmised: 1. Perekonna ja lapse Teenused hõlmavad ennetavat ja lastekaitse teenust, tugiteenust
pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. Nad vajavad meie igapäevast toetust, et neil oleks olemas kõik vajalik, et olla laps. Esimene SOS Lasteküla Eestis loodi 1995. aastal. Sellest ajast alates on nad aidanud rohkem kui 1000 last. Lisaks Keila lastekülale on neil külad veel Põltsamaal ja Narva-Jõesuus, viimases neist elavad ühes majas ka sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Nende tegevus hõlmab ka noortekodusid. Tallinnas ja Keilas ja peretugevdamisprogramme Ida- Virumaal. Viimastel aastatel on nad pööranud suurt rõhku laste õiguste kaitsele. “Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks,” rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud. “Nad tunnevad end niigi oma mineviku tõttu ebakindlalt ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski
pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. Nad vajavad meie igapäevast toetust, et neil oleks olemas kõik vajalik, et olla laps. Esimene SOS Lasteküla Eestis loodi 1995. aastal. Sellest ajast alates on nad aidanud rohkem kui 1000 last. Lisaks Keila lastekülale on neil külad veel Põltsamaal ja Narva-Jõesuus, viimases neist elavad ühes majas ka sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Nende tegevus hõlmab ka noortekodusid. Tallinnas ja Keilas ja peretugevdamisprogramme Ida- Virumaal. Viimastel aastatel on nad pööranud suurt rõhku laste õiguste kaitsele. "Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks," rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud. "Nad tunnevad end niigi oma mineviku tõttu ebakindlalt ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski
pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. Nad vajavad meie igapäevast toetust, et neil oleks olemas kõik vajalik, et olla laps. Esimene SOS Lasteküla Eestis loodi 1995. aastal. Sellest ajast alates on nad aidanud rohkem kui 1000 last. Lisaks Keila lastekülale on neil külad veel Põltsamaal ja Narva-Jõesuus, viimases neist elavad ühes majas ka sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Nende tegevus hõlmab ka noortekodusid. Tallinnas ja Keilas ja peretugevdamisprogramme Ida- Virumaal. Viimastel aastatel on nad pööranud suurt rõhku laste õiguste kaitsele. “Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks,” rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud. “Nad tunnevad end niigi oma mineviku tõttu ebakindlalt ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski
annaabi.ee 
