Eesti sotsiolektide seisund
markeeriv tegur.
Kolmandaks, harva on leidnud uurimist mitteverbaalne släng ehk zestid, tätoveeringud,
spetsiaalne rõivastusviis jms grupiteadvust kinnistavad ning üldistest mallideks
ekspressiivselt ja veidi ülepakutult ning mänguliselt erinevad mitteverbaaled nähtused (nt
ülilaiad rebadel püksid vms) (vt nt kurjategijate kohta Maruste 1988).
Neljandaks, erinevalt vana aja noortekampadest, mille omakeel levis vaid väikeses rühmas
ja kadus koos rühma lagunemisega, on uuel noortekeelel tänu arvutitele üle-eestiline levik,
mis tähendab ka selle suuremat võimu ja kindlamat püsimist. Lisaks: noorte keelelist
omapära toetab juba selgelt massimeedia (raadiosaated, portaalide keelekasutus,
muusikaajakirjandus jms). Meil puuduvad eesti keele kohta uuringud, mille poolest erineb
laste ja noorukite keel täiskasvanute omast.
Viiendaks, ka erisläng levib tänu arvutitele palju laiemalt kui varem ning vajab seetõttu
annaabi.ee 
