Minu arust on see raamat mõeldud rohkem lugemiseks noortele kui täiskasvanutele, kuid see hariks ka täiskasvanuid. Enamus konfliktid toimuvad selles raamatus ikkagi noorte vahel mitte vanemate vahel. Selles raamatus on vanemad väga mõistvad ja abivalmid. Seda võiksidki palju lapsevanemad õppida, et tuleb ikka lapse eest hoolt kanda, kuna noorukit ei saa läbi ja lõhki usaldada. Raamat oli kindlasti väga omapärane ja see ei sarnanenud väga teiste noorsooromaanidega. Raamat oli minu jaoks kindlasti väga hea. Raamatu tugevamateks külgedeks olid kindlasti need, et seal oli väga hea kirjeldus, raamatut lugedes tekkis kujutlus kõigest sellest ja seal oli palju tegelasi. Raamatu nõrgemateks külgedeks olid minu arust need, et seal tekkis natuke liiga palju konflikte ja seal olid paar ebareaalset sündmust, mida ma päris elus ette ei kujutaks. Minu hinnang raamatule on kindlasti positiivne, kuna tegu oli ikkagi senimaani ühe parima
raamatuid ja see omakorda teeb teose turunduse üha tähtsamaks. Laste pealt ei soovi keegi kokku hoida ja nii kasvavad majandustingimuste paranedes hüppeliselt lasteraamatute läbimüügid. Turule tuleb hulgaliselt katsetajaid, kes on endale selgeks teinud eduka lasteraamatu valemi ja produtseerivad halbade välismaiste eeskujude najal sisutühje suureformaadilisi läikraamatuid. Aidi Vallik, kes on saavutanud tuntuse oma noorsooromaanidega, on andnud välja kaks keskpärast kunstmuinasjuturaamatut ,,Koletise lugu" (2005) ja ,,Unekoer" (2006), mille kirjutamise ajendiks näib olevat pigem majandusbuumi ärakasutamine. Eriti koletise loo puhul on mindud disneyliku kommertstootega sarnanemise püüdluses üle piiri. Kümneid kordi läbikirjutatud motiivil raamatu üllitamisel ei paista olevat ühtki sügavamat põhjust (Müürsepp 2005b: 14). 1.6. Illustratsioon lasteraamatus Lasteraamat mõjub pildi ja sõna sümbioosina
annaabi.ee 
