Õdede ja vendade erinevused vanuses, iseloomus jms tekitavad ka erineva kohtlemisviisi nende vanemate poolt ning sõpradelt. See kujundab oma korda eri iseloomu. Läbiviidud uuringus avastuati see, et pärilikkus on tähtis tegur paljudes arenguaspektides (isiksus, intelligentsus, antisotsiaalne käitumine), ja teiseks, et ühiselt jagatud kk ei avalda isikuseomadustele märkimisväärset mõju. See aitab väga vähe individuaalsete erinevuste mõismisele. Kaksikute uurimist on kasutatud ka noorsookuritegevuse pärilikkuse uurimiseks. Millest selgus, et rohkem loeb mitte geneetiline pärimus vaid mittejagatud kk. Ka avastati, et tugeva ema-imiku kiindumussuhte tüübi esinemine oli sarnane samast soost õdede-vendade ja üheminakaksikute puhul. Järeldati, et „GENEETILISEL KOMPONENDIL ON SUHTELISELT VÄIKE ROLL KIINDUMUSSUHTE TURVALISUSE OSAS“ NING SUUREMAT MÕJU AVALDAVAD JAGATUD KK JA MITTEJAGATUD KK.
õnnelikult. Ollakse veendunud on serotoniini sisaldus inimese organismis on ette määratud bioloogiliselt. Samuti on leitud, et naiste kuritegelik aktiivsus on kõrgem vahetult menstruatsioonile eelnevatel päevadel. Üks serotoniinitase on veres ja teine on ajus. See, mis veres on, see ajju minna ei saa. Peab ise ajus tekkima. Tavaliselt ajus madalam ja veres kõrgem. Uurijad on leidnud ka seda, et parim ennustav faktor (kui lapsed on 7a) agressiivsuse, noorsookuritegevuse, hilisema kuritegeliku vägivalla suhtes on pliimürgitus. Teine on aneemia (seos kaltsiumi, tsingi ja teiste vajalike mineraalide puudusega), mis on seotud toksiinidele vastuvõtlikkusega. Sotsioloogilised mikrotasandi teooriad kriminoloogias 3.1. Edwin Sutherland, diferentseeritud assotsiatsioonide teooria; valgekraede kuritegevus Peamine esindaja on Edwin Sutherland (1883 1950). Teooria on kirjas kõikides õpikutes
annaabi.ee 
