Kersti Merilaas
,,Vaeste-Patuste alev", küll aga ,,Tasuja", ,,Mahtra sõda" ja eriti ,,Libahunt".
Kersti Merilaasi õde Liidia suri 12. veebruar 1927 kui oli vaid 11-aastane. Kerstile oli see suur
hoop südamesse. ,,Õekese surm", mis on kirjutatud 14-aastase tütarlapse püüdliku
keerukusega, vormub esimeseks luuletuseks, mis näeb trükivalgust. Ajakirjas ,,Elukevad"
1927, nr.8 leiab aset debüüt nimekiri E.M. all. Tegemist oli kristliku noorsooajakirjaga.
Pärast Liidia surma, hakkas Eugenie koos emaga käima Väike-Maarja palvetunnis, kus
jutlustajaks oli Evald Mänd, kes luges noore Kersti luuletusi, millest mõnigi jõudis E.Männi
vahendusel ajakirjaveerkudele.
Hiljem kohtus Merilaas Jakob Liiviga, kellele ta näitas enda lauasahtlivärsse ja Liiv käskis tal
kindlasti kirjutamisega edasi tegeleda
13. juulil 1935. aastal kirjutab Evgenia Moorberg Rakvere linnavalitsusele kaks avaldust
annaabi.ee 
