E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
soost rahvast oma majasse meelitada ja oma Japsi nende noorema sooga sõbraks teha.
«Antvärgid» tulid ka vahel jõuka perenaise toitu maitsema ja sealt seda või teist kinki kaasa
võtma, vaatasid aga siiski «vabadele talupoegadele» üleõla ega kutsunud neid iialgi enda
juurde
võõraks. Priidu ja Mai olid sellest ammugi aru saanud ja ei läinud omalt poolt kedagi taga
otsima. Maiel oli noorte meeste seas palju kummardajaid, aga saksa noorsandid liputasid
ainult
tema ilusa näo ees saba ja talupoisid roomasid tema vabaduse ja rikkuse ees kui ussikesed.
Sepp Villu üksi armastas teda kui omasugust inimest ja kena, tarka tüdrukut. Kas Maieke seda
nägi või mitte, on teadmata; teada on nii palju, et Mai iga kord, kui sepp Risti talusse võõraks
tuli, oma ema meelest üleliia elavaks ja vahel koguni vallatuks läks . . . Priidu silmis oli sepp
kõige mõnusam mees tema poolt tuntud maailmas; ta aeles päevade kaupa sepapajas pingi
peal