A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa
Andresel väga suur roll, kui mitte isegi põhjustaja. Mõlema hinged jäävad peale maisest
ilmast lahkumist veel hiljemgi teose tegelasi kummitama, külvates peamiselt paksu verd
ning vihmapilvi, kohati ka äikesetorme, ning jäädes ikka tähtsale kohale, kui meenutus
endistest, olnud aegadest.
Tegelased on justkui stereotüübid Eesti elanikest: nooruses elurõõmsad, kuid aastatega
puiseks muutunud mehed, tegusad ning rohke pisaravooluga leplikud naised, noored
rammumehed, naiivsed noorpreilid, uudishimulikud lapsed kõik need on leidnud koha
ka tänapäeva modernses ühiskonnas.
Peategelane Andres on väga vastuoluline tegelane, kelles aastatega toimub areng. Kord
lootusrikkast ning õnnelikust Vargamäele tulnud mehest jätab võitlus maaga omad jäljed,
tehes ta kalgiks ning puiseks. Üks aspekt, mis tema juures siiski nö puutumata jääb, on
tema ja ta õigus, mida ta nii kibedasti taga ajab. Tema õiguseallikaks on piibliraamat, mis
annaabi.ee 
