Tants aurukatla ümber
naised. Ta ei söö võõrast nõust ega joo võõrast kaevust, aga pudeli juures on tal kõik
põhimõtted meelest läinud. Tema alatiseks kõneaineks on mehe jõud ja talu vägevus. See
on ainus teema, mille ümber ta tüütuseni sumiseda võib. Jaan Jaago on tema ideaalkuju.
Kangus ja vägevus. Ta vaatab alati mehe kaela peale. Kui see tema arust täismehe mõõdu
välja annab, alles siis tasub temaga tegemist teha. Vastasel juhul mõtleb Paul temast
halvustavalt, just nagu aiaste noorperemehest, kes on Pauli silmis vaid hale kergats. Paulile
ei meeldi naer, kui põhjus pole teada. -> juhtum üheksateistkümnendast aastast, mil ta oli
sõjaväes moonamuretsejaks. -> lk 58
Käo peremees suurustab jõuga.
Paul jääb ikka Vanapaganaks, kellel kõik käes viltu läheb ja kes saab veel lõpuks naisegi
käest sugeda (pisut paralleele Pearuga). Ka Taavet pole alati Kaval-Ants, temalgi on
ebaõnnestumisi. Aga nad on, nagu nad on, ja Tuhakopli küla peaks neile tänulik olema, et