August WEIZENBERG
Kuid suvisest teenistusest talle ei jätkunud, ning ta
pöördus Berliinis asuva Vene saadiku poole. Kuid raha ta ei saanud. Kodust
saadud rahaga, suutis ta siiski õppeaasta lõpuni pidada ja Kunstide Akadeemia
teise kursuse lõpetada.
1865. aasta kevadel lahkus Weizenberg Berliinist. Ta saabus Tartusse ja sealt
edasi Erastverre.
Parun sõitis noormehega oma venna Karli juurde Kooraste mõisa ja
tutvustas Weizenbergi skulptor Marie von Ungern-Sternbergile. Weizenberg
modelleeris noorparunist Gustav Paulist portreemedaljoni ja mõisarahvas
otsustas toetada teda Peterburis.
Peterburisse sõiduks varustas Weizenberg end mitme soovituskirjaga.
Lootusrikkalt ruttas Weizenberg Peterburisse, kuid tal tuli pettuda. J.Köler ja
tema hea sõber A.von Bock laitsid kuntsnikukutse maha. Weizenberg sai teada,
et stipendiumi ja abiraha alguses loota ei saa, sest ennem peab ta enda võimeid
näitama. Hoiatusele vaatamata jäi ta endale kindlaks.