Teine selle sama esitaja laul ,,Someone like you" oli esitatud ühe vanema õpilase poolt. 16 aastane tüdruk mängis klaverit ja laulis kaasa. Meoodia on alguses kurb ja monotoonne, tempo aga suhteliselt kire. Meetrum on loo alguses ühtlane , helitugevus kasvav refäänile jõudes kuid uue salmi alguses dünaamika kahaneb ja meloodia muutub monotoonnseks tagasi. Esitaja hääl polnud eriti tugev, mis aitas meloodia täienisti läbi tunda. Peale esineist noorneiu ütles ,et õppis seda lugu kodus ise mängima ja lisas meloodiasse ka endapoolt noote mis sest ,et laulmisehäält on väga raske järgi teha. Järgmine õpilane esitas meloodiat mille nimetus on ,,almost home" .Rütm on ühtlne, meloodia sujuv ja nastlgiline, rahulik ja kuidas pealkiri ka ette ütleb (peaaegu kodus) paneb kodule ja vanadele aegadele mõtlema. Tempo on aeglane ja meetrum ühtlan, helitugevus on kohati kasvav ja kohati kahanev kuid meloodia on monotoonne
näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis Proua Coutre- Prantsuse Vabariigi arvekommisari lesk, kes hoolitses Victorine Trailleferi eest. Victorine Traillefer- noorneiu, kes oli häbelik ja hädine. Ta oli hüljatud oma isa poolt, sest isa eelistas tütrele poega ning jättis ta ilma varanduseta. Kauge sugulane proua Coutre, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas temast jumalakartliku inimese. Poiret- rauk, kes käis pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Härra Vautrin- neljakümnendates mees, kes kandis musta parukat, värvis põskhabet, ütles ent olevat endiseks kaupmeheks