avastatud, et kaks vanemliiki on geneetiliselt siiski erinevad ning ühtlasi tõestas mikroelektroforees, et veekonna puhul on tegemist tiigikonna ja järvekonna hübriidiga. Jääaja jooksu arenesl tiigikonna ja järvekonna ühisest eellasest kaks eraldiseisvat liiki, mis olid siiski geneetiliselt piisavalt sarnased fertiilse hübriidi loomiseks. Veekonnade omavahel sigimisel saadud järglased on paraku tihti moondunud, seega ei ole olemas puhast veekonnade populatsiooni. Noormaalse välimusega veekonna saab tavaliselt emase veekonna paaritamisel ühe vanemliigi järvekonna või tiigikonna isasega. Roheliste konnade kudemise aeg on üldjuhult pikem ja langeb enamasti suve alguse poole. Neid liike on kõige lihtsam eristada häälitsuste põhjal. Roheliste konnade eristamine välimuse järgi on paraku problemaatiline ja tekitab vahel raskusi isegi geneetikute endi hulgas, siis vee- ja järvekonna suure sarnasuse tõttu ei jaotata
valmisolekut distsiplineeritud käitumiseks praktiliselt samad tegurid, mis nende üldist õpimotivatsiooni. Kuid tugev õpimotivatsioon ei kindlusta veel õpilase distsiplineeritust. Kehtestamaks klassis vajalik käitumiskord, tuleks alati mõelda, kas rakendatavad meetmed või isegi terviksüsteem korra hoidmiseks aitavad kaasa kooli põhiülesande (õppimise) täitmisele. Noormaalse distsipliini all mõistetakse soodsat, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadvat õpikeskkonda. Vastavalt sellisele definitsioonile peaks õppetöö klassis olema korraldatud nii, et õpilaste iseseisvus järk-järgult suureneks ja vajadus välise kontrolli järele samal ajal väheneks. Sellistest põhimõtetest lähtumine seab õpetaja kutseoskustele suured nõuded. Vaja selget ettekujutust, milline peaks olema õpilaste käitumine tema
annaabi.ee 
