Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas
Registreerutud on
noorlinnu hukkumine teadmata põhjusel aastal 1988 vahetult pärast pesast lahkumist, ühe
vanalinnu hukkumine autoga kokku põrkel aastal 1990. Peale kahe registreerumise on
lisatud kahe hübriidse noorlinnu hukkumine elektriliinides peale pesast lahkumist.
Kotkaste suremus on rändeteel ja talvitumisel suur. Eestis on GPS saatjatega- viis noor- ja
kuus vanalindu, 5 isendid on geneetiliselt puhtad ja 6 isendit on hübriidsed. Kaks noorlindu
on elektriliinis vahetult lennuvõimestumist, kolm vanalindu hukkusid esimese rände-,
talvitumis perioodil ja järgmisel sügisrändel hukkus üks noorlind. Neli GPS saatjaga lindu
on veel elus ja Tõnn, kes sai noorlinnuna saatja aastal 2008 on viiendat talve hispaaniast
talvitumas käinud. Suur-konnakotkaste suuremusel on kõrge määr, mis küündib 50% aastas
(Keskkonnaministeerium. s.a.).
2. Ohutegurid
2.1 Pesitsusaegne häirimine