asunud. Ilmusid hoopis uued elanikud- kamp noori huligaane. Nood ei olnud pooltki nii rahulikud kui vanamees. Noorukid lõhkusid ja laamendasid kaubamajas. Kaubamaja hakkas ilmutama lagunemise märke. Koristajatel oli topeltkoormus, sest peale õhtuse koristamise pidid nad ka hommikuti hakkama kaubamaja küürima, öisete elanike pärast. Mõned huligaanid saadi küll kaubamajast kätte, kuid kõiki ei õnnestunud poemüüjatel tabada. Kord sai Hugo isegi noorikutelt peksa, aga kaebama ei olnud kuhugi minna. Ühel päeval tuldi Hugole ja Kaile autoga järgi, aga nad ei imestanud selle üle. Nad olid veendunud, et nad viidakse üle uude ja veel toredamasse ostukeskusesse, kus on nende jaoks veelgi rohkem kaupu. Teele Ploompuu, 12 klass
Siis astusid mardid tuppa. Pärast tervitamist otsiti toas kõik laokil asjad üles ja nõuti seletust, kelle süü läbi need laokile on jäänud. See tööde ja tubase korra kontrollimine toimus minu kodukohas Kullamaal ja ka mujal Lääne - Eestis. Süüdlane sai noomida ja vitsakimbuga säraka vastu tagumikku. Vaadati ka pererahva tööd ja kontrolliti laste kombeid ja korda. Olid tööd halvasti tehtud ja lapsed kombevaesed, vallatud või laisad, anti neile vitsu. Naistelt ja noorikutelt küsiti: Kas linad lipsitud, kas takud tongitud? Saades jaatava vastuse, algas tants ja mäng, millele talu noored kaasa lõid. Hiljem tuli pereema toitude ja maiustustega, pereisa õllekannuga. Pakuti liha, värsket leiba, saia, mett ja õunu. Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne,
annaabi.ee 
