El Greco
,,Tundmatu portree" (Lisa nr 7) näo peenelt nüansseeritud modelleerimises ja vabas
maalimisviisis ilmneb täiesti selgelt El Greco sõltuvus veneetsialikust traditsioonist.
Selles teoses tasakaalustatakse vana mehe füüsiline jõuetus tema leegitseva hingelise
jõuga, mis keskendub läbitungivasse ning pisut väsinud pilku. Nägu on peaaegu kõigil
El Greco portreedel väga pikk, nii ka sellel. Salapärasel viiil näib see meie pilgu all
noorenevat. Krae ümbritseb nägu otsekui pühadusesära. Näoilme on tulvil liigutavat
raskemeelsust. Ühelgi kunstnikul ei ilmne maalides nii veenvalt peaaegu don Quijotele
omane maailmakäsitlus kui El Grecol.
8
Kardinal-inkvisiitori (Lisa nr 6) portree puhul seisis El Greco teistsuguse ülesande ees.
Tema apostlid ja pühakud on vahel kindlate isikute järgi maalitud, teiselt poolt sarnaneb
annaabi.ee 
