Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik, selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid võivad olla kas majorid, kolonelleitnandid või kolonelid. Eesti maaväe kõige tähtsamad auasted kuuluvad kõrgematele ohvitseridele. Nimelt need on brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant ja kõige kõrgem auaste, kindral.
III periood Paul I kaotas ära Georgi ordeni, aga viis sisse uue ordeni Johann Jerusalimski e. Malta rist. Sellega autasustati ainult Pauli valitsusajal, Aleksander I kaotas selle igavesti Vene ordenite süsteemist. Veel viis Paul I sisse Püha Anna ordeni, mis kindlustus ja omas 19. 20. sajandi vahetuseks 4 astet. IV periood Aleksander I kaotas ära Malt risti ja hakkas uuesti välja andma Georgi kõiki 4 astet, ning asutas 1807 znak otlichija Voennogo ordena sõdurite ja nooremohvitseride autasustamiseks lahingus ülesnäidatud vapruse eest. 1856 jaotati orden 4 astmeks, ilmus tuntud "sõdurite Georgi", alles 1913 hakati seda ametlikult nimetama Georgi ristiks. V periood Nikolai I ajal viidi Vene ordenite süsteemi 1831. a kaks Poola ordenit: üheastmeline Valge Kotka ja kolmeastmeline Püha Stanislavi. Nikolai ajal lisandus eranditult sõjaliste teenete eest antavatele odenitele teente märk (znak otlichija) kahest ristatud mõõgast. 19. 20
annaabi.ee 
