armastust kui mõtlematute tegude täide saatmine ning nende pärast surma saamine. Raamatus on esile toodud ka perekondade sisesed ning välised omavahelised tülid. Capuletti perekonnas soovis isa näha Juliat koos Parisega ega kuulanud tütart, kui too soovis pulmi ära jätta, sest tema süda kuulus kellelegi teisele. Minu arust oleks isa pidanud rääkima tütrega rahulikult ning mõistvalt tema soovidest, ega mitte surunud peale enda tahet viia neiu kokku nooremehega, keda ta ei armasta.Capuletti oleks pidanud mõtlema oma lapsele ning tema soovidele, mitte käituma ainult enda tunnete järgi. Isa ja tütre tülist tekkinud viha üksteise vastu, tõi kaasa palju pisaraid, kannatusi ning ka surmasi. Montecchide perenaise käitumine minu arvates oli vale ning ülemõeldud. Ema ei tohi võtta endalt elu, kui tema laps on elus. Romeo pagendati teise riiki, kuid ta oli elus ning vajas ema abi, mida ei saanud. Pojal läheb alati vaja ema abi,
leidma." Kui jutt tüdrukul räägitud olnud, pannud ta nooremehele leiba ja mõnda muud teemoona kaasa ja saatnud teele. Kui noormees juba tüki maad oli edasi rännanud ja kõht kaunis tühjaks oli saanud, võttis ta reisitasku välja, laotas rätiku laiali maa peale ja hakkas sööma. Enne aga, kui ta veel leiba suhu ei olnud pistnud, hüüdnud ta: "Hei! Kes minu külaline tahab olla, see tulgu sööma!" Kohe tulnud üks metshärg tema juurde, lasknud kõhuli maha ja hakanud nooremehega seltsis sööma. Kui ta kõhu täis saanud, lakkunud keelega suu puhtaks ja ütelnud nooremehele: "Kui sul abi tarvis on, siis kutsu mind." Sellepeale läinud ta kohe jälle nooremehe juurest ära. Kui noormees ka söönud saanud, pannud ta leiva jälle reisipauna tagasi, võtnud selga ja sammunud jälle edasi. Kui ta lõunaaja arvanud käes olema ja ka sammudega enese varju pikkust lõunaaja kindlamaks teadmiseks olnud mõõtnud, võtnud ta jälle oma reisipauna lahti ja hakanud sööma