kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja Keeleline Kuukiri 4.Edgar Allan Poe tähtsus Ameerika kirjanduse lühiproosa rajaja;põhiline žanr novell; õudusjuttude kirjutaja 5.Peet Vallak ja novelli tunnused Eesti omanäolisem novellikirjanik;kirjeldused tabavad ja täpsed;tegelased tekivad ja kaovad ootamatult;koomilised kirjeldused novell-lühike;1 põhisündmus;vähe tegelasi;ootamatu lõpp,
Avaldas rea luulekogusid ja oli arvustaja. Kirjutas ka näidendeid. Peale Pätsi riigipööret asus tööle Eesti riigi propagandatalituse kultuurinõunikuna. 1937. Aastast tegelest taas kirjanikuna. Asutas kultuuriajakirja Varamu. Looming muutus rahvuslikumaks. 1944 sügisel lahkus Saksamaale, 1949 New Yorki. Ameerikasse jäi elu lõpuni. Looming Teda kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Ta on meheliku ja järsu luuletajanatuuriga. Tema luule põhilaad on nooreestlaslikult uusromantiline. Järgib kohati ka modernistlikke voole ja futurismi. Tema isikupära tuleb esile kuuldelises küljes, sõnade kõlas ja värsside musikaalsuses. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Armastusluule esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat. Armastusluuletuste toon on tundeliselt mahe, pöördumised kaunisõnalised. Ta väljendab põlgust naiste kui paheliste olendite vastu