"noomival" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Armu ja hirmu jagavad nad silmanähtavalt mõne kõrgema väe sunnil, ja vanad germaanlased pidasid neid sellepärast õigusega peaaegu jumaliku au sees. Kes oleks näiteks ette võinud kuulutada, at Krõõda mõru nägu sepa turtsumise ja ähvardamise juures järk-järgult mahedamaks pidi minema? Nähes, et sepp tõesti vihane oli ja et "Priidu tema käsu täitmiseks tuppa tahtis minna, sasis Krõõt Priidu sabast kinni, välgutas -kelmikalt naeratavaid silmi sepa poole ja ütles lahkesti noomival häälel: «Sinul on kohe ikka tuli takus, Villu. Kas meesterahvas tohib na kärsitu olla? Ma naljatasin . . . Kuule, kas sul seda viina veel palju on? On küll? Mai, mine pane mett ja leiba lauale! Ehk soojendab sepp selga ja võtab pisut hingepidet.» Krõõt kadus ukse taha ja Priidu ning Mai talutasid sepa poolvägisi elutuppa. Perenaine ja viina-ankur olid nagu tina tuhka kadunud. Noortele inimestele ei teinud see suuremat valu. Pea täitis nende rõõmus vadin ja naer tervet tuba