V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
tuhande fantastilise arabeskina, see nii huvitavalt kirjatud katus kerkis graatsiliselt vana lossi
tuhmunud varemete vahelt, mille paksud, vanadusest vaatidena tursunud, kõdunenud ja ülalt
kuni alla mõranenud tornid sarnanesid suurtele vatsadele, mille eest nööbid on ära karanud.
Taamal tõusis Tournelle'i lossi tornide mets. Kuskil maailmas, ka mitte Cham-bord'is * ega
Alhambras *, pole köitvamat, õhulisemat, võluvamat vaatepilti noist kõrguvaist, nooljatest
tornikestest, korstnatest, tuulelipukestest, spiraalseist, vindi-kujulistest treppidest,
ohulistest, nagu perforaatoriga mulgustatud läbipaistvaist kuplitippudest, paviljonidest,
värtnakujulistest tornikestest, nii väga mitmekesistelt oma vormilt, kõrguselt ja asendilt.
Kõik see sarnanes hiiglasliku kivist malendite lauaga.
122
Tournelle'i lossist paremat kätt võis näha määratu suurte, süsimustade, üksteisega otsekui
annaabi.ee 
