Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias
nagu Artur Alliksaar unistas, nüüd, et meil on vabadus käes ja me adume, et
Vabadus on otsimine.
Vabadus on eksimine.
Vabadus on kaotamine, jälleleidmine
ja lakkamatu küllastumatus.
Aga siit kasvab välja ka üks teine nõue. Me ise ja riigivõim, see tähendab nii valitsus kui ka
valitsusse mittekuuluvad erakonnad Riigikogus peavad olema valmis langetama ka suuri
otsuseid. Selleks me teid ju olemegi valinud.
Pole vaja tegeleda väikeste, populaarsust noolivate ent lõppkokkuvõttes asendustegevust
meenutavate seadustega. Kodualuse maa maksuvabastus ja monopolide ohjeldamise seadus
pole seesugused asjad, mis viiksid meid tähtsatele otsustele lähemale.
Me ei vaja sellist obstruktsionismi, mis viib alla kogu parlamendi maine ning jätab kõigest
pigem mängurluse kui tõsiseltvõetava mulje.
Mu daamid ja härrad.
Oma riigi eest tuleb maksta. Ka rahaga, ent eelkõige töö, hoole ja kokkuhoidmise tahtega. Kui