Nietzsche - Zarathustra eeskõne
Ei ma näe, et oleksin leek ja süsi. Ent õiglane on
leek ja süsi!"
Tund, millal ütlete: ,,Mis tühja mu kaastundmusest! Kas kaas-tundmus ei ole rist, millele
naelutatakse see, kes armastab inimesi? Kuid minu kaastundmus ei ole ristilöömine!"
Kas kõnelesite juba nii? Kas kisendasite juba nii? Ah, kuis oleksin kuulnud teid nii juba
kisendavat!
Mitte teie patt - teie rahulolu piskuga kisendab taeva poole, teie ihnus teie patuski veel kisendab
taeva poole!
Kus on ometi välk, mis nooliks teid oma keelega? Kus on hullus, mida tuleks eostada teie
verre?
Vaadake, ma õpetan teile üliinimest: tema on see välk, tema on see hullus! -
Kui Zarathustra seda oli öelnud, hüüdis keegi rahva hulgast: ,,01eme juba küllalt kuulnud
köietantsijast; nüüd tahame teda ka näha!" Ja kõik rahvas naeris Zarathustrat. Köietantsija aga,
kes arvas, et tema kohta käis see sõna, asus kohe tööle.
4