(1431-1498). 3. Tuli kinni püüda väle Keryneia emahirv. See kuldsarvedega sõraline elas Põhja- Peloponnesoses Keryneia mäel. Loom oli Artemise hirvekarjast plehku pannud ja luusis vabalt ringi. Heraklesel tuli seda välejalgset looma terve aasta jälitada. Oma õlgadel kandis ta ilusa olendi Mükeenesse ja see tagastati (ohverdati) Artemisele. 4. Tuli tappa Stymphalose mädasoos pesitsevad inimsööjad linnud. Neile lindudele ei saanud läheneda noolelennu kaugusele, sest mädasoo neelas igaühe, kes sinna astus. Aga Athena kinkis oma lemmikule kaks pronksist käristit. Nendega tegi sangar sellist põrgulärmi, et kohkunud linnud tõusid õhku. Nüüd läksid käiku vibu ja hüdra verega immutatud nooled. 5. Tuli kinni püüda Erymanthose kult. See hiigelsuur metssiga kimbutas Peloponnesose poolsaare elanikke ning laastas ümbruskonda. Herakles kihutas looma kõrgemale mägedesse ja
kirikust kadunud. Keegi teda enam ei näinud, ei teatud ka, mis temast oli saanud. Ööl pärast Esmeralda hukkamist võtsid timukasula-sed võllast ta laiba ja viisid selle, nagu tavaliselt, Montfauconi keldrisse. Montfaucon oli Sauvali järgi «kuningriigi kõige vanem ja uhkem võlilasammas». Temple'i ja Saint-Martini eeslinna vahel, umbes sada kuuskümmend sülda Pariisi kindlusmüürist eemal, Courtille'st aga mõne noolelennu kaugusel, asetses ühe lausiku künka harjal, mis siiski nii kõrge oli, et seda võidi näha mõne penikoorma kauguselt, üks imelikku vormi ehitus, mis veidi meelde tuletas kelti kromlekke ja kus samuti inimohvreid toodi. Kujutlege lubjamäe harjal suurt kivist pikergust kasti, mis on viisteistkümmend jalga kõrge, kolmkümmend lai ja nelikümmend pikk ja millel on uks, välistrepp ja platvorm. Sel platvormil on kuusteistkümmend tahumata kivist jämedat kolmekümne jala kõrgust sammast,