Lmmastiku sidumine smbioosis 1.-Rhizobium ja liblikielised taimed, varasem perekond Rhizobium on jaotatud 4 (Rhizobium, Sinorhizobium, Bradyrhizobium, Azorhizobium) perekonda kokku 16 liigiga. Noodulite moodustumine taime juurel- selleks vajalikud geenid paiknevad plasmiidis. Lmmastiku fikseerimine algab noodulis 8-16 peva prast bakteri tungimist taimerakku. Noodulid koosnevad neljast erinevast tsoonist. Aktiivne N2 sidumine toimub tsoonis, kus paikneb leghemoglobiin. Sltuvalt nooduli tbist eksporditakse NH3 vi glutamaati, aspartaati, priine peremeestaime rakkudesse. Noodulite moodustumise puhul on tegemist peremeestaime spetsiifilisusega: maaphklil vivad nooduleid moodustada mitmed erinevad Bradyrhizobiumi liigid, Lhis-Ida hernesordid ei nakatu Euroopa hernesortidel kasvavate Rhizobiumi liikidega. Vajalikud keskkonnatingimused: mulla neutraalne pH, mesofiilid, fosfor- ATP, molbdeenja raud-nitrogenaas ja leghemoglobiin, kaltsium
nifL geeni produkt interakteerub NifA-ga, takistades NifA-vahendatud transkriptsiooni aktivatsiooni fikseeritud lämmastiku (ammoonium või aminohapped) olemasolul. NtrC aktiivsuse regulatsioonist tuleb detailsemalt juttu hiljem. Lämmastiku fikseerimise regulatsioon sümbioosis elavatel bakteritel Rhizobium'i rakud elavad sümbioosis liblikõieliste taimedega, moodustades taime juurtel mügaraid e. nooduleid (nodules). Noodulid on kõrgelt diferentseerunud taimeorganid. Nooduli sisemine kude sisaldab baktereid. Sattudes taimeraku tsütoplasmasse, bakterirakud paljunevad ning diferentseeruvad lämmastikku fikseerivateks bakterioidideks. Bakterioidid on taimeraku tsütosoolist eraldatud peribakterioidse membraaniga. Lõpuni diferentseerunud noodulites on taimerakud bakterioididega täidetud. Bakterid kasutavad kasvuks toitaineid, mida produtseerivad taimerakud, vastutasuks omastavad taimerakud bakterite poolt fikseeritud lämmastikku ammooniumi näol
annaabi.ee 
