Varakristlus
meenutamisel näib neist vähe abi olevat. Uusimad uuringud veenavad aga, et
helikõrguste tähistamine pole sugugi nende märkide esmane ülesanne: neumad, mille
variantide hulk on algusest peale suur, tähistavad peamiselt esituse rütmilisi peensusi
ning teevad seda niivõrd täpselt, et ükski hilisem noodikiri ei suuda sama ülesannet nii
3
hästi täita. Seepärast on need algelised märgid viimasel ajal gregooriuse laulu
noodistusel uuesti appi võetud.
Neumade näited
10. sajandil tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Selleks
prooviti mitmesuguseid vahendeid, kõige otstarbekam oli aga kirjutada neidsamu
neumasid eri kõrgustele, kasutades helikõrguse määramiseks noodijooni. Joonte arv
võis olla väga erinev. 11. sajandi tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzo
kujundas välja u 992-1050 lõpuks kompaktse noodisüsteemi, mis on kasutusel tänini.