Koraalist sonaadini
meloodia, vaba meetrum, saateta. Keskajal laulsid seda ainult mungad, hiljem terve kogudus.
Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne. Mitmehäälses laulus oli gregooriuse koraal
kuni XII sajandini kohustuslik hääl, teised komponeeriti juurde. Kasutatakse diatoonilise
helirea 2.5. astmelt üles ehitatud laade, neid nimetati VanaKreeka ja VäikeAasia
maakondade järgi (dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia). Neid noodistatakse siiamaani neljale
noodijoonele, nagu seda tegi XI sajandil Guido Arezzost. Ulatus ei ole suur, noodijooned
tähistavad suhtelisi kõrgusi, võti määrab JO asukoha ja helide pikkused ei ole määratletud.
Luteri koraal
Ka Luterliku kiriku jumalteenistuse tähtis osa on koguduse laul. Luteri koraalide seas on
ümberseatud tekstidega saksa rahvalaule, kohandatud gregooriuse koraale ja ka uusloomingut.
Luther kirjutas ise 36 tükki
annaabi.ee 
