Levimised toimusid Esimese maailmasõja ajal. Inimesed tegid muusikat maha ja arvasid, et jazz'il olevat halb mõju. Kindlasti ei tohtinud seda näha ning kuulata lapsed ja teismelised. Ajakirjandus tegi ka jazz muusikat maha ja halvustas seda. Üks põhjus oli kindlasti ka see, et miks jazz'i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides, kus siis tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli vastukarva ka see, et jazz sündis lihtsalt improviseerides, jazzi ei noodistata, see oli ka loomulikult kõigi jaoks väga võõras. 60-nes kohas keelati ära jazz muusika. New Orleansis oli esimene jazz'i keskus, mis põhines afroameeriklaste kultuuril. Muusikaga tegelesidki enamasti mustanahalised. Mustanahalistel tekkis mõte Lõuna- Ameerikast lahkuda ning nad suundusid Põhja-Ameerikasse, lootes leida sealt paremaid tingimusi. Suuremad klubid esialgu tekkisid New Yorgis ja Chicagos. Jazz klubisid oli 20-ndatel kokku juba umbes üle saja
Sellepärast oli lastel ja teismelistel jazz´i kuulamine ning nägemine keelatud. Ka Henry Ford´ile ei meeldinud jazzmuusika, kes samuti protesteeris selle muusika vastu. Ajakirjandus tegi ka jazzmuusikat maha ja halvustas. Üks põhjus oli kindlasti see, miks jazz’i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides, kus tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli vastukarva ka see, et jazz sündis lihtsalt improviseerides, jazz´i ei noodistata, see oli ka loomulikult kõigi jaoks väga võõras. Hiljem, aga hakati jazz'i seostama erinevate lõbuasutustege, eelkõige bordellidega. Seejärel hakati kõiki jazz'i keskusi sulgema kuni viimseni. Kuid see kõik, mis jazz'i vastu tehti ja korraldati ei kõigutanud selle stiili loojaid ja austajaid. Sellest ajast sai alguse ka erinevate rasside segunemine, kuna klubides käis erinevatest rassidest inimesi, kes omavahel lõpuks kokku sulandusid.
annaabi.ee 
