Eesti ajaloo kokkuvõte
andekamaid kirjanikke oli Lydia Koidula, tegeliku nimega Lydia Jannsen. Ta sündis
1843.aastal Pärnumaal.Tema isa Johann Voldemar Jannsen hakkas 1857.a välja andma
eestikeelset ajalehte Perno Postimees, kus ilmusid ka ta tütre esimesed jutukesed. Hiljem
muutis ta ajalehe nime Eesti Postimeheks. Luuletustes ülistas Koidula kaunist eesti keelt ning
väljendas armastust eesti rahva ja isamaa vastu.
Tema luuletused muutusid kiiresti populaarseks, neid trükiti kalendrites, koolilugemikes,
noodiraamatutes ja mujal. Koidula pani aluse rahvuslikule näitekirjandusele ja teatrile.
35.peatükk Eesti Vabariigi loomine
20.sajandi alguseks oli Eesti pikka aega kuulunud Vene tsaaririigi koosseisu.Riigikeeleks oli
vene keel, mida tuli kasutada koolides ja ametiasutustes. Eestlastest vabad talupojad hakkasid
ilmutama üha suuremat huvi poliitika vastu, ent see ei meeldinud tsaarivõimule ega
mõisnikele, kuid nad püüdsid eestlastega koostööd teha