Juhan Smuul
parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on
allegoorilise näidendiga.
Smuuli aforismid:
· Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema
südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele.
· Kus me ka viibime, kuhu me ka sõidame, igale poole viib inimene kaasa oma
iseloomu põhiomadused, ka ihnuse ja väikluse.
Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipuldi
olukorda, äratavad alati kurbust ja meenutavad närtsinud naerist.