Varakristlik muusika ja mitmehäälne muusika
Pärineb 8. ja 9. Sajandi vahetuselt.
Tekkis kloostrites. Oli ladinakeelne.
Neumad- 1- kuni 4- heliline noodigrupp. Esialgselt näitasid meloodia liikumise suunda,
mitte noote.
Kompaktne noodijoonte süsteem võeti kasutusele 11.sajandil ( 4 noodijoont). Kasutusele
võttis Guido Arezzost. Võttis kasutusele ka nootide täht- ja silpnimetused. Silpide
aluseks kaitsepühaku Johannese auks loodud esimese salmi silbid. - 12. Sajandil
neumad kandiliste noodipeadega.
Gregooriuse koraal- oli ühehäälne, saateta kirikulaul. Laul põhimõtteliselt taktimõõduta,
kuid esineda võivad juhuslikult 2- ja 3- osalised vormid. Rütm on vabalt hõljuv ning järgib
ladinakeelset proosateksti. Ettekandmisviis- Ettekandmisviis retsitatiivselt (kõne
ettelaulmine). Ettekandjaks vaimulik, koor või koorigrupp ( või koorisolist) NB! Kogudus ei
laula.
Esitusviisid, zanrid, laulmisviisid
retsiteerimine- vaimulik laulab pikki proosatekste ühel noodil
annaabi.ee 
