Hortus Musicus retsensioon
andis minu arust üldpildile palju juurde. Pillimehed olid rõõmsas meeleolus ja tundus, et neile
väga meeldib see, mida nad teevad. See meeleolu saatis kogu üritust. Mängiti nii kiiremaid
kui ka aeglasemaid laule. Kolm lauljat kõlasid väga hästi kokku ning laulsid oma osi suure
entusiasmi ja emotsiooniga. Natuke naljakas oli vaadata, kuidas eirates kontserdi temaatikat ja
õhkkonda olid lauljate kätes tavaliste noodipaberite asemel aga hoopis tahvelarvutid, kust nad
sõnu jälgisid. Siiski ei olnud see asjaolu eriti häiriv.
Kogu kontsert oli minu arvates väga kiire, energiline ja kaasakiskuv. Kiiremate laulude ajal
tekkis aga aeg-ajalt hetki, kus väike ruum ja kümneliikmeline muusikutekogu kokku tekitasid
koosluse, mis oli minujaoks natuke ebameeldiv – muusikat tundus olevat liiga palju. Ma
arvan, et selles oli siiski süüdi fakt, et istusin esireas ja pillimehed olid mulle väga lähedal.