Karl August Hermann
katkestas ning astus 1878. a. Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Leipzigist käis ta
juhatamas II üldlaulupidu 1879. a. Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga,
alustas ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1882. a. sai
K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe"
toimetaja. 1889. aastast oli ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Ühte oma tähtsamat
ülesannet nägi ta kooride varustamises noodiliteratuuriga. Ta hakkas välja andma "Eesti
Postimehe Muusika-Lisalehte", milles 1882-1884. a. avaldas arvukalt sega- ja
meeskoorilaule, põhiliselt saksa heliloojate loomingust. 1885. a. asus ta toimetama
esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" muutus
koguni entsüklopeediliseks käsiraamatuks, kust võis leida vastust nii muusikaajaloo kui
ka -teooria küsimustele. K. A. Hermanni muusikaharidusliku tegevuse hinnatavamaid
annaabi.ee 
